A566:13

Vaiba põhivärv on valge, värviliste koekirja ja korjatud kirja triipudega. Vaiba servades üksikud tumepunased naastutehnikas motiivid. Vaiba on müünud muuseumile Aita Kustin 20.- rbl eest. Vaip on tehtud või teha lastud (müüja ema arvates viimane tõenäosem) 1860-1870 a. vahel müüja isa-isa õe poolt. Tema elas Viru-Jaagupikihelkonnas, Anguse külast otsejoones umbes 4 km eemal üksikus metsakohas, mille nimi oli Papiniidu. See asetseb praeguse Aravuse metsatööstuspunkti juures Kunda jõe ülemjooksu ja väikse Roostova jõe vahel (Aravuse on kaardil märgitud). Papiniidu koht ja Aravuse karjamõis kuulusid sel ajal Rakvere lähedalolevale Kaarli mõisale. Isaisa isa ja isaisa olid Papiniidus Kaarli mõisa metsavahiks. Isaisa õe eesnimi pole teada, perekonnanimi oli Kustin, peale abiellumist Kala tema elas 1838-1918. Müüja isa kui oma vanemate noorim poeg, lapsendati Kalade, s.o oma tädi ja selle mehe poolt kroonuteenistusest pääsemiseks. Kaladel endil lapsi polnud. Isaisa õe surma järgi läks tekk müüja isale. Teki valmistemiskoht oli kindlasti Viru-Jaagupikihelkonnas, tõenäoliselt Anguse või Näsu külas.Müüja isaisa õde kudus kangast küll oma tarbeks ja võis selle teki ka ise teha, aga see pole kindel. Tekki nimetatakse sõidutekiks. See on tehtud hobusega sõitmise jaoks vankri istepadjale või saanis ja rees kresskusse pandud heinavõrgu katteks, mille peal hobusega sõites istuti. Sel viisil kasutati mainitud tekki tema tegemisest peale kuni 1947 aastani, mil hobune maha müüdi ja sõidutekki enam vaja polnud. 1947-1953 a. kasutas müüja seda tekki internaadis laudlinana, 1953-1960.aastani Tallinnas ajutiselt seinavaibana, suvel lakas ka magamistekina.