Tutvustus

Eesti Rahva Muuseumi vaibakogu

Eesti Rahva Muuseumi asutamisele 1909. aastal järgnes vanavara suurkogumine kõikides Eesti kihelkondades. Korjamistoimkonda juhtis tuntud kunstnik Kristjan Raud ja kogumismatkadel osalenud haritlaskonna hulgas oli hulk kunstiinimesi, kelle poolt kogutud esemete seas jääb silma palju kaunist rahvakunsti ja ka vaipu. Enam kui saja aasta jooksul on vaibakogu täienenud nii annetuste kui ka ostudena. Vaipu on kogutud välitöödel, saadud kollektsioonidena, kingitustena muuseumi juubelite puhul ning omandatud neilt, kes muuseumi pakkuma on tulnud.

ERMi algusaastatel vastu võetud esemed (1-20 000) on järjest numereeritud. 1920. aastate alguses hakati esemekogu rahvateaduslikest printsiipidest lähtuvalt süstematiseerima etnilise printsiibi järgi, mitte esemeliigiti nagu mõnes teises muuseumis. Seega ei moodusta ka vaibakogu ühte eraldiseisvat üksust, ka vaibad kuuluvad erinevate kultuuride kogudesse, mille eristamiseks on kogunumbri ja esemenumbri ees suur täht:

A - eesti ala etnograafilised esemed

B - soomeugri etnograafilised esemed

C - võõrrahvaste kogu

D - kultuurilooline kogu

Jälgides tähistust leiab lisaks eesti ja soomeugri rahvaste vaibaloomingule üles ka ERMi kogudes vähesel määral leiduvad naaberrahvaste ning eksootilistelt maadelt pärit vaibad.

Ilusa asja teeb veelgi huvitavamaks tema lugu. Kui väärtuslikud, mitmekesised ja huvitavad on kirja pandud andmed ja legend, sõltub nii kinkija/müüja mäletamisest kui ka koguja asjatundlikkusest küsimusi esitada.

Mõningatel puhkudel pole aga eseme kohta kahjuks midagi teada - andmeid on kaduma läinud nii sõja, kolimiste kui ka asjade ühelt asutuselt teisele üleandmise käigus. Väheste või sootuks päritoluandmeteta vaipu on hulgaliselt kolmes suures käest kätte liikunud kogus: A 426 :1- 4242 Eesti Kunstimuuseumi poolt 1936. aastal Eesti Rahva Muuseumi deponeeritud kogu etnograafilisi asju. A 446:1-1524 Haridusministeeriumi poolt 1937. aastal Eesti Rahva Muuseumi deponeeritud ajaloolase A. Põrga kogu ja A 509: 1 - 7256 Riikliku Kunstimuuseumi poolt Riiklikule Etnograafiamuuseumile 1941. aastal üle antud kogu etnograafilisi esemeid.

ERMis on andmeid eseme päritolu, tegija, kasutamise ja saamise kohta võimalik leida peakataloogist, nüüd juba ka järjest täienevas muuseumide digitaalsest infosüsteemist MuIS. Asjakohast taustinformatsiooni leidub hulgaliselt ka muuseumi arhiivides (EA – etnograafiline arhiiv, KV – korrespondentide vastuste arhiiv ja TA – topograafiline arhiiv, kus säilitatakse kogumismatkade päevikuid) aga ka foto- ja joonistekogus ning filmitud materjalidena.

Vaibakogu avalikus andmebaasis on esitatud ERMi vaibakogu kõik kuni 2010. aastani kogutud vaibad: peakataloogist on muutmata kujul üle kantud nimetus(ed), päritoluandmed ja legend, täpsustatud (või veel täpsustamisel) on tehnikad ja materjal. Peakataloogi paiguti väga pikkade esemekirjelduste esitamist ei pidanud me otstarbekaks, vastava info saab vaipade detailvaateid suurendades.

Tänu andmebaasile on nüüd võimalik lihtsal moel saada ülevaadet rahvakunstivaipade variantiderohkusest, sest kättesaadav on ka suur hulk vaibakatkeid ning auklikuks kasutatud närusid, mis uurija jaoks mõnikord tõeliseks rariteediks on osutunud, millest aga enamikku seni kordagi eksponeeritud ei ole. Üllatavalt arvukalt leidub ERMi kogudes ka professionaalsete tekstiilikunstnike töid.

Võrreldes muude loomevaldkondadega on vaibakunst isegi päris palju uurijate tähelepanu pälvinud. Loodetavasti innustab aga 3000 objektiga detailset süvenemist võimaldav andmebaas veelgi põhjalikumalt ja ülevaatlikumalt analüüsima vaipade kompositsiooni, värvilahendusi ja värvieelistusi, tegema järeldusi erinevates piirkondades tüüpiliseks kujunenud laadi ja andeka meistri loomingu mõjutuste vahekorra ning erinevate ajastute moemuutuste üle. Tehnikate täpsustamine, nende kasutusele võtmise aeg ja vaipade tüpoloogiate määratlemine võiks saada lähiaastate uurimisteemadeks.